Valimiste eel saadab riik igale hääleõigust omavale Eesti kodanikule
 valijakaardi infoga selle kohta, kus, kuidas ja millal valida.
 Siseministeerium soovitab tavapärase paberil saadetava valijakaardi
 asemel tellida endale elektrooniline ehk e-valijakaart.

„Nii nagu me deklareerime makse elektrooniliselt, maksame arveid
 internetipangas ja allkirjastame dokumente digitaalselt, võiks ka
 valijakaart olla elektrooniline kõigi nende jaoks, kelle suur osa
 igapäevatoimingutest on niigi internetis,“ ütles siseministeeriumi
 rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „E-valijakaardiga
 on võimalik valimisteks oluline info saada mugavalt oma e-posti
 aadressile. Sealjuures ei tähenda see, et e-valijakaardi tellinud
 peaksid elektrooniliselt valima. Valimise viisi otsustab iga valija
 ise,“ selgitas Pungas.

 Et saada e-valijakaart 1. märtsil toimuvateks Riigikogu valimisteks,
 tuleb see tellida eesti.ee leheküljelt hiljemalt 29. jaanuaril. Need,
 kes on e-valijakaardi tellinud juba varasemalt, ei pea seda uuesti
 tegema. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgnevateks valimisteks.

 E-valijakaardi tellimine võtab aega vaid mõne hetke ja selleks on vaja
 www.eesti.ee/portaal/valimised.eabi  leheküljele ID-kaardi,
 mobiil-ID abil või internetipanga kaudu siseneda. Hääletama minnes ei
 ole vaja valijakaarti kaasa võtta.

 Enne valimisi tuleks üle vaadata ka oma rahvastikuregistrisse kantud
 elukoha andmed. Valijale määratakse valimisjaoskond nende
 aadressiandmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30. päeval enne
 valimisi. Kehtivaid elukoha andmeid saab kontrollida riigiportaalis
 aadressil www.eesti.ee/portaal/rrteenus.paring_enda_andmete 
 Juhul kui  elukohaandmed on muutunud, saab seal samas esitada elektroonilise
 elukohateate oma uue aadressiga. Elukohateate võib esitada ka
 elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohapeal.

 Valijate nimekiri riigikogu valimisteks koostatakse rahvastikuregistri
 andmete põhjal 30. jaanuari 2015 seisuga ning valijakaartide saatmist
 alustatakse 3. veebruarist. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil
 2015. Eelhääletamine ja e-hääletamine algab 19. veebruaril.

 Lisainfo: Enel Pungas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna
 juhataja 612 5163, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:  

vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid); 

töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem; 

vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem. 

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.  

Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta. 

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot. 

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

 

Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.  

Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%. 

Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. 2014.alõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps.  

Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud. 

Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Koonga Vallavalitsus kuulutab välja koolimööbli hanke.

Lähem info Riigihangete Registrist

Koonga kooli 95. tegevusaastast, aga ka muust seonduvast saate lugeda siit

Lähemalt selgitab õendusabi järgmine artikkel: